Ajalugu

Varem on tähistatud üleriigiliselt kolme suuremat Eesti Raamatu Aastat. Esimene neist toimus 1935. aastal, tol ajal esimeseks eestikeelseks raamatuks arvatud Wanradti ja Koelli katekismuse ilmumise 400. aastapäevana. Seejärel, 1958. aastal avastati veelgi varasema eestikeelse trükise olemasolu aastast 1525. Ootamatust avastusest, mis eestikeelse raamatu ajalugu kümne aasta võrra pikendas, saadi teada 1958. aastal, mil Saksamaal ilmus kirikuloolase Wilhelm Jannaschi põhjalik uurimus Lübecki reformatsiooni ajaloost. Jannasch kasutas rikkaliku allikmaterjali hulgas ka Lübecki toomdekaani Johannes Brandesi peetud ladinakeelset toomkapiitli protokolliraamatut. Seda raamatut, mida sobib sissekannete laadi poolest ka päevaraamatuks pidada ja nimetada, olid ajaloolased varemgi kasutanud, kuid osaliselt, sest köide on niiskusest kahjustatud ja Brandesi käekiri on raskesti loetav. Päevaraamatu täielik läbitöötamine W. Jannaschi poolt tõi välja teated senitundmatute liivimaa-, läti- ja eestikeelsete trükiste kohta 1525. aastast. Meie vanema kultuuriloo jaoks lausa sensatsioonilist avastust käsitles seejärel lähemalt Paul Johansen, kes enne sõda Tallinna Linnaarhiivis töötades oli 1927. aastal avastanud ja avastanud teated ka seni vanima eestikeelse trükitud raamatu – Wanradt-Koelli 1535. aasta katekismuse kohta.

Nõnda tähistati eestikeelse raamatu 450. sünnipäeva teise Eesti Raamatu Aastaga juba 1975–1976. Sajandivahetusel tähistati suurejooneliselt eestikeelse raamatu 475. aastapäeva, seekord küll jüripäevast jüripäevani ehk 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001. Kolmandat raamatuaastat tähistati ka välismaal: Kanadas, Leedus, Saksamaal, Soomes ja Ungaris, eriti suurejooneliselt aga Austraalias.

Eesti raamat 500

Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Eesti riigil ja eesti rahval on põhjust seda sünnipäeva väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle. Pool tuhat aastat eesti raamatut ja kirjakultuuri on erakordne ajalooline tähis, mille puhul on ühendanud jõud paljud kultuuriasutused üle Eesti, et raamatuaasta jooksul toimuks palju eriilmelisi ettevõtmisi, mis keskenduvad nii meie omakeelse raamatu ja kirjakeele ajaloole kui ka tulevikule. Korraldusse on kaasatud raamatukogud, muuseumid, koolid, ülikoolid, teadusasutused, saatkonnad jt. Raamatuaasta kestab 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 ehk eesti kirjanduse päevast (A. H. Tammsaare sünnipäevast) kuni emakeelepäevani (K. J. Petersoni sünnipäevani).

Eesti Raamatu Aasta 2025 patrooniks on Vabariigi President Alar Karis, kes sõnas 4. juunil 2024 patrooniks asudes muuhulgas järgmist: „Eesti rahvas on võrsunud raamatust ja kirjakeelest. Eestlaste kirjaoskus oli juba 19. sajandil üle 90 protsendi, kirjainimesed olid nii meie rahvuse kui ka identiteedi loojad, samuti laulupeo traditsiooni eestvõtjad. Seetõttu on Eesti raamatu 500. sünnipäev meie rahvale ja riigile märgiline ja oluline verstapost.“

Eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva tähendust aitavad avada ka president Lennart Meri lausutud sõnad Eesti Raamatu Aasta avaaktusel 2000. aastal: „Miks tähistame Eesti Raamatu Aastat? Tahan edasi minna sellest, mida ütlesin eile õhtul: kui 1525. aastal ei oleks Eesti raamat sündinud, oleksime statistilise tõenäosuse järgi võinud olla sakslased, rootslased, venelased.”

Nende mõttekäikudega haakub ka Eesti Raamatu Aasta 2025 motoks valitud Hando Runneli luulerida „Rahvas algab raamatust”.

Eesti Raamatu Aasta 2025–2026 saab teoks Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, paljude Eesti omavalitsuste ning partnerasutuste toel.

Eesti Kirjanduse Selts

Raamatuaasta programmi koordineerib Eesti Kirjanduse Selts, 1907. aastal asutatud ühing, mille põhikirjajärgseks eesmärgiks on "kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale." EKS on Eesti vanim seni tegutsev kirjandusorganisatsioon ning on pikka aega algatanud ja ellu viinud mitmesuguseid kirjandust populariseerivaid projekte ja sündmusi, koondades ühtlasi kirjandusmaastikul tegutsevaid inimesi, aga ka kirjandushuvilisi laiemalt.

Eesti Raamatu Aasta 2025 peakomitee

5. veebruaril 2024 moodustati EKSi juurde Eesti Raamatu Aasta peakomitee - nõukoda, mis kujundab strateegilist koostööd eestikeelse raamatu 500. aastapäeva edukaks elluviimiseks 2025. Aastal. Peakomitee esimees on kultuuriminister Heidy Purga, aseesimehed Mart Jagomägi ning Toomas Kiho. Peakomiteesse kuuluvad veel haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Välisministeeriumi esindaja Marin Mõttus, Kultuuriministeeriumi esindaja Anne-Ly Reimaa, Riigikogu Kultuurikomisjoni esindajaTõnis Lukas, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esindaja Rein Veidemann, Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks, Ajaloomuuseumi esindajad Krista Sarv ja Ulla Kadakas, Eesti Rahvusraamatukogu esindaja Margus Küppar, Emakeele Seltsi esindaja Karl Pajusalu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esindaja Katre Riisalu, SA Kultuurileht esindaja Toomas Väljataga, Tartu Ülikooli esindaja Arne Merilai, Eesti Kirjanike Liidu esindajad Berk Vaher ning Janika Kronberg, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone, Tallinna Ülikooli esindaja Aivar Põldvee, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid, Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Jaanika Anderson ning ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru.

Eesti Raamatu Aastast