Siin on näidislaused, mis ei kanna sisulist tähendust, kuid täidavad lehekülje kujunduses vajalikku ruumi. Eesti keele kasutamine kujundustöödes võimaldab paremini hinnata lõpptulemuse sobivust kohaliku konteksti jaoks. Sõnade paigutus ja lausete pikkus vastavad üldistele keelelistele ootustele, pakkudes lugejale visuaalset tunnetust, ilma et oleks vaja keskenduda konkreetsele sisule.
Eesti raamatu patroon
Loe edasi >Siin on näidislaused, mis ei kanna sisulist tähendust, kuid täidavad lehekülje kujunduses vajalikku ruumi. Eesti keele kasutamine kujundustöödes võimaldab paremini hinnata lõpptulemuse sobivust kohaliku konteksti jaoks. Sõnade paigutus ja lausete pikkus vastavad üldistele keelelistele ootustele, pakkudes lugejale visuaalset tunnetust, ilma et oleks vaja keskenduda konkreetsele sisule.
Eesti raamatu patroon
Punaste ööde purpur
Punaste ööde purpur
Sel nädalavahetusel algavad Tartu Kirjanduse Päevad, mis toovad kokku Eesti tuntumad kirjanikud ja kirjandushuvilised. Kolmepäevase festivali fookuses on kaasaegse kirjanduse arengud ning loomeprotsesside telgitagused.
Blaa
Blaa
Esimene eestikeelne piibel (katkendid) Piibli esimene tõlge eesti keelde on pärit 17. sajandist, kuid täielik eestikeelne piibel trükiti alles 1739. aastal.
Piibel tõlgiti setude poolt ka seto kiildõ. Seto keel on eesti keele lähisugulane, kuid erineb eesti keelest mõnevõrra. Seega erines ka Jumala sõna.
Piibli tõlkimine eesti keelde algas 1527. aastal, kui Liivimaa piiskop Johann Walter tõlkis osa Uuest Testamendist eesti keelde. Tõlke aluseks oli Martin Lutheri saksa keelne tõlge.
1600. aastal algas piiblitekstide laiem levik suulise pärimuse kaudu. Seda võiks nimetada Piibli heliraamatute alguseks. Ainult ilma Spotifyta.
Lõpuks leiti raha ka trükikoja arve tasumiseks ning piibel sai trükitud. Kõik tormasid õhinal lugema. Loeti ribadeks.
1800. aasta paiku oli igal talus üks piibel. Paraku loeti seda rohkem tolmu kogumiseks kui tegelikuks lugemiseks. Jumala sõna tolmukogumiseks?
Esimene eestikeelne laste piibel trükiti 1853. aastal. See oli lihtsustatud tekstidega, et ka nooremad saaksid Jumala sõnast osa.
Piibli tõlkimine jõudis uue tasemeni 1888. aastal, kui lisati kommentaarid ja seletused, mis aitasid tekstidest paremini aru saada.
1910. aastal toimus esimene eestikeelse piibli massiline levitamine, mille käigus jagati tuhandeid eksemplare talupoegadele ja linnaelanikele.
1930. aastal lisati piiblile ka pilte. Pildid rääkisid rohkem kui tuhat sõna, aga kahjuks mitte rohkem kui Jumala enda sõna.
1950. aastal üritati piiblit taskuformaadis levitada. Probleem oli selles, et Eesti taskud olid liiga väikesed.
1997. aastal anti välja uus eestikeelne piiblitõlge, mis kasutas tänapäevast keelt ja oli suunatud noorema põlvkonna lugejatele.
2005. aastal jõudis piibel digitaalsesse maailma. Paraku levisid sellega ka Jumala sõna PDF-i formaadis piraadiversioonid.
2010. aastal hakati piiblit lugema mobiilirakendustest. Jumala sõna oli lõpuks sõrmeulatuses – sõna otseses mõttes.
2015. aastal tehti esimene eestikeelne piibli audioversioon. Kõik kuulasid Jumala sõna teel tööle – eriti ummikutes.
2020. aasta kodukontorite buum tõi kaasa ka piibli massilise veebis lugemise. Palvetamine muutus zoomilikult interaktiivseks.