Eesti Raamatu Aasta tähistamine lõpeb piduliku konverentsiga emakeelepäeval. Kahepäevane konverents toimub 13. ja 14. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu värskelt renoveeritud, kuid veel avamata hoones ning keskendub esmajoones eesti raamatukultuuri olevikule ja tulevikule.

Konverentsi fookuses on raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb 2025″ ning soomlaste ja lätlaste lugemisuuringud, (kirja)kultuuri ja loomingulisuse säilitamine tehisaru ajastul, eestikeelse humanitaarteaduse tulevik, eesti raamatu olevik ja tulevik laias maailmas ning tulevik ise – noored lugejad, kirjanduse õpetamine ja värske kirjandus.

Registreeruda saab Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel
https://www.rara.ee/sundmused/eesti-raamatu-aasta-lopukonverents-eesti-raamat-kaua-voib/

Konverentsi kava

Päevajuht on mõlemal päeval Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv.

Reede, 13.03.2026
11.00–11.30 Avasõnad:

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel
Eesti Raamatu Aasta patroon, president Alar Karis

11.30–13.00 Raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb 2025″ 
Ettekanded: Marju Lauristin, Riie Heikkilä (Soome), Maija Treile (Läti)
14.00–15.30 Vestlusring kirjandusest, haridusest ja kirjandusharidusest
Vestlusringis osalevad kirjandusõpetajad Elo Viiding ja Jürgen Rooste ning õpilased. Modereerib Marju Lauristin.
16.00–17.30 (Kirja)kultuuri säilitamine tehisaru ajastul
Ettekanded: Krister Kruusmaa, Hegle Pärna, Sten Saluveer
17.30–18.00 Alguses oli (regi)laul.
Konverentsi avapäeva lõpetab Eesti Raamatu Aastat tähistava Tallinna Linnateatri lavastuse “Alguses oli laul” autor ning lavastaja, Tallinna Linnateatri muusikajuht Riina Roose.
Ettekanne on kantud Johann Gottfried von Herderi mõttest: “Inimese esimene keel oli laul.”

Laupäev, 14.03.2026
10.00–10.30 Päeva avaettekanne: Jaak Tomberg
10.30–12.00 Eesti kirjandus ja teadus
Ettekanded: Eneken Laanes, Eret Talviste, Liina Lukas
12.00–12.30 Raamatuesitlus:

Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste (19) allseeria “Raamat ja aeg” kaheksandas artiklikogumikus “Sõnade tähendusest” vaatlevad keele- ja kirjandusteadlased ning ajaloolased mitme eesti keeles juurdunud sõna kujunemislugu ja tähenduse muutumist.
Ühe raamatuna ilmuvad 6 faksiimilet eesti rahvuskultuuri teetähistest – vanimatest säilinud eesti aabitsatest 17. ja 18. sajandist. Need on Bengt Gottfried Forseliuse uuenduslikud aabitsad, millega pandi alus eestlaste lugemisoskusele. Kolm neist on tallinnakeelsed aabits-katekismused. Kolmest tartukeelsest on üks aabits-katekismus ja kaks aabitsad. Raamatu saatesõna põhineb koostaja Aivar Põldvee pikaajalise uurimistöö tulemusena ilmunud teadusartiklitel.

13.30–15.00 Eesti kirjandus maailmas
Ettekanded: Kristjan Haljak, Berk Vaher, Piret Noorhani
15.00–16.30 Vestlusring „Noorte hääled kirjanduses“
Vestlusringis osalevad: Rasmus Politanov, Marie Ojamaa, Heneliis Notton. Vestlust juhib Marta Grünvald.
16.30–16.50 Lõppsõnad
Kultuuriminister Heidy Purga

Järgneb tänuõhtu kutsutud külalistele.

Lisaks konverentsile:

Rahvusraamatukogu fuajees avatakse suur Eesti raamatukujunduse ülevaatenäitus. Juba pea 70 aastat on Eestis läbiviidud 25 kaunima raamatu konkurssi, et väärtustada ja esile tõsta raamatu esteetilist ja füüsilist poolt. Nüüd jõuavad hinnatud raamatud üheskoos ja kõrvuti vaatajate ette. Näeme, kuidas on ajas kujunenud ja muutunud meie raamatukujundus.
Esmakordselt pannakse avalikult välja ka raamatuaasta jooksul ühisaktsioonina valminud, Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengite kujundatud piltvaip.
Vaatame veelkord tagasi Eesti Raamatu Aasta tegemistele ning meenutame selle säravamaid hetki.

Eesti Raamatu Aasta lõpukonverentsi peakorraldajad on Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Eesti Raamatu Aasta programmi toetavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi.

Lõpukonverentsi FB event https://fb.me/e/78GxCBCMn

Eesti Raamatu Aasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?” Arhiveeritud