Näitusega „Arhiivist raamatusse“ tähistab Tallinna Linnaarhiiv Eesti Raamatu Aastat. Kõigi selle tähtaasta kultuurisündmuste keskmes on olnud trükitud raamatud. Ka linnaarhiivi näituse üheks osapooleks on trükised. Ent nagu igale raamatule eelneb käsikiri, on see nii ka siinsete eksponaatide puhul, kuigi mitte päris tavapärasel moel. Trükiste paarikutena on näitusele välja pandud arhivaalid.

Arhivaali teekond trükitud raamatusse on pikk. Sageli nõuab see arhiividokumendi üllitajalt erilisi oskusi – vanade šriftide ja keelte ning ajalooliste olude ja omaaegse asjaajamise tavade tundmist. Et aidata lugejal dokumenti paremini mõista, lisatakse publikatsioonile selgitusi, näiteks selles mainitud isikute ja kirjeldatud olude kohta, tuuakse esile seosed teiste allikatega jms. Just sellised kommenteeritud väljaanded on ajaloouurimise aluspõhi, mille arvukusest ja tasemest sõltub ajalooteaduse tase.

Näitusel on eksponeeritud valik Tallinna Linnaarhiivi 13.–20. sajandi dokumente ja nende 19.–21. sajandi publikatsioone. Varasem, 19. sajandi ning 20. sajandi alguse editeerimistöö keskendus olulistele õiguslikele allikatele (nagu ürikud ja õiguskoodeksid või kinnistu- ja rendiseraamatud) ning piirkondlikult või temaatiliselt hõlmavatele koondväljaannetele (nagu „Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ürikuteraamat“ või „Liivimaa maapäevade aktid ja retsessid“). Mida aeg edasi, seda enam hakati tähelepanu pöörama sisult või vormilt kitsamalt piiritletud dokumendiliikidele nagu testamendid, kaupmeheraamatud, gildide ja tsunftide skraad. Õiguslike ja majanduslike, asjaajamis- ja haldusdokumentide kõrval hakati rohkem väärtustama ka kiriku- ja kultuuriloolisi allikaid ning argielu kajastavat ainest. Sellest annavad tunnistust 20.–21. sajandil publitseeritud jutlused, värsid ja erakirjavahetus ning tallinlaste pärandiloendid. Tegemist pole muidugi ühesuunaliste tendentsidega, sest kultuuriloolisi allikaid avaldati juba 19. sajandil ning juriidilisi ja majanduslikke tekste publitseeritakse ka 21. sajandil. Mõistagi ei saa arhiivinäitus mööda linnaarhiivi enda ajaloost, mida siin esindavad dokumendid arhiivi saatuse kohta Teise maailmasõja päevil.

Et nõuded ajalooliste dokumentide avaldamisele on aja jooksul muutunud spetsiifilisemaks ning ajalooteaduse rõhuasetused mitmekesisemaks, on paljusid dokumente publitseeritud korduvalt. Alates publitseerimisajastu koidikust 19. sajandil on allikaid avaldatud ka tõlkes. Siiski ei anna ka parim publikatsioon vastust kõigile uurimisküsimustele. Dokumendi sisu seisukohalt võivad osutuda kõnekaks hoopis välised tunnused, mida moodsaimgi tehnika ei suuda alati usaldusväärselt reprodutseerida. Nõnda ei asenda ükski publikatsioon või kujutis kunagi algupärast ajaloolist dokumenti. Arhivaalid võivad aga osutuda hapraks ja kaduvaks, olgu siis ilmastiku ja kahjurite tõttu või inimlike eksituste ja võhiklikkusse meelevalda sattudes. Publikatsioonid koos kvaliteetsete ülesvõtetega on siis asendamatud.

Näituse koostajad: Tiina Kala, Juhan Kreem, Triin Kröönström, Lea Kõiv ja Kalmer Mäeorg
Kujundaja: Krista Lepland

Avatud:
E, T, N kell 9–16
K kell 9–18
R kell 9–15

Näitus „Arhiivist raamatusse“