Kui 1909. aasta aprillis loodi Eesti Rahva Muuseum, sai tema teiseks oluliseks ülesandeks vanavara korjamise kõrval asutada keskraamatukogu. Sellise täieliku, eestikeelse ja eestlastesse puutuva raamatukogu koostamisega oli 19. sajandi lõpul Oskar Kallase eestvedamisel algust teinud juba Eesti Üliõpilaste Selts. Seltsi raamatukogu saigi aluseks ERMi raamatukogule, mis nimetati hiljem arhiivraamatukoguks ja hakkas täitma eesti rahvusraamatukogu ülesandeid.

Muuseumi algusaastatel alustati kohe kogu Eestimaad hõlmavate korjamisretkedega, kus lisaks etnograafilistele esemetele püüti rahva käest koguda ka võimalikult palju vana trükisõna, et leida üles kõik seni eesti keeles ilmunud raamatud. Paljud tol ajal kogutud köited jäid arhiivraamatukogu reservfondi ootele, kuna olid defektiga või neid oli mitu eksemplari. Põhiliselt nende põhjal ongi koostatud see väljapanek, mis keskendub just vanades raamatutes leiduvatele huvitavatele sissekirjutustele, mis räägivad meile lugu eestlasest kui raamatuomanikust 18.–19. sajandil: kes nad olid, kus elasid, kuidas ja kust nad raamatud said, mida raamatutest arvasid.

Mõnesse meie esivanematele kuulunud raamatusse saab näitusel ise ka pilgu heita ja vaadata, kas õnnestub välja lugeda sinna jäetud sõnumeid.

Näitusega naaseb kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu raamatuaasta puhul koos eesti rahva kogutud raamatutega korraks oma kunagisse koju – Eesti Rahva Muuseumisse.

Avatud 25.04.2025–31.08.2025
Näitus sündis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga.

Kuraator Ave Pill (Eesti Kirjandusmuuseum)
Konsultandid Merika Kiipus ja Helle Maaslieb (Eesti Kirjandusmuuseum)
Tehniline tugi: Kaja Marga (Eesti Kirjandusmuuseum)

Graafiline disainer-kujundaja Lauri Järvlepp (Bassein)
Produtsent Maris Klaas

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi logod

Näitus „Se Ramat om …“