Noorte lugemisöö eesmärk on tuua üheks varasuviseks ööks noored kokku oma kodukoha raamatukogudesse ja teistesse kultuuriasutustesse, et veeta aega eestikeelset kirjandust lugedes, kirjutades, loovtegevusi tehes ja loomulikult omavahel suheldes.

Noorte lugemisöö kasvas välja 2024. aasta augustikuus Saaremaal toimunud neidude lugemisööst, mille idee autor on 14-aastane Orissaare gümnaasiumi õpilane Roosi Kelder.

Nüüd on plaanis Eesti Raamatu Aasta raames viia Lugemisöö laiali üle Eesti ja kutsuda üheks ööks/õhtuks lugemis- ja kirjutamisgruppidesse neidusid ja noormehi Eesti eri paikades.

Lugemisöö läbiviijana võib end üles anda iga raamatukogu, kultuurikeskus või muu sobiva profiiliga asutus, kes on valmis korraldama noortele ühe toreda kirjandusliku koosviibimise.

Grupi suurus võiks olla kuni 12 inimest. Eri vanusegrupid. Lugemisöö korraldajateks kutsume üles ka noori. Pange kokku oma meeskond. Igas Eesti paigas võiks olla lugemisöö saadik või majakas.

Lugemisöö registreerimisvorm:
https://docs.google.com/.../1FAIpQLSd0lu2GgbxKWN.../viewform

Kõigile registreerinuile jagavad korraldajad näpunäiteid soovitatava programmi osas ja saadavad kirjutamisharjutusi. Mai teisel poolel avalikustatakse näpunäited ka Eesti Raamatu Aasta kodulehel. Aprillis toimuvad juhendajatele Lugemisöö infotunnid (veebis): 14.04. kell 16–18 ja 24.04. kell 16–18.
Lihtne, südamlik ja hariv. Kirjanduse “Teeme ära”.

Noorte lugemisöö eestvedajad:
Berit Kaschan, luuletaja ja biblioterapeut
Kerttu Jakobson, Laimjala kooli juht

Noorte Lugemisöö Facebookis

Berit Kaschani arutlus lugemise olulisusest:
Lugemise kadumist on ennustatud alates sellest, kui kirjaoskus massidesse läks. Kui tekkis kinokunst, räägiti sellest, et kaob teater – raamatute lugemisest rääkimata. Kui tekkis televisoon, räägiti sellest, et kaob kino. Ometigi on kõik need nähtused maailmas jätkuvalt olemas. Lisaks – e-raamatud ei ole tõrjunud välja paberraamatuid ning söandan väita, et nõnda ei tõrju ka tehisintellekt välja inimlikku intelligentsust. Kõigele on maailmas ruumi – maailmas, mis muutub küll üha mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Aga seejuures ka huvitavamaks.

Et ei, lugemine ei ole kaduv kunst. Lugemisel on maailmas – ja meie närvisüsteemis oma kindel funktsioon olemas.

Lugemine on soodne ja tõhus võimalus ärevuse maandamiseks, aja aeglustamiseks. Ja seiklemiseks. See on nagu meditatsioon, mille käigus hangime ka uusi teadmisi – ennekõike oma tundemaailma kohta. Aga loomulikult ka fakte.

Lisaks, uurimused on näidanud, et (ilukirjanduse) lugemine:

Lõõgastab, peatab sisemise dialoogi, lõdvestab mh ka südamelihaseid.
Annab võimaluse proovida (vaikselt) läbi erinevaid elusituatsioone, leida uusi lahendusi reaalelulistele olukordadele.
Aitab arendada oma isiksust ja empaatiat = olla parem suhtleja ja inimeste lugeja
Lugemine on kuulamine. Lugemine on mõistetud olemine – mõnikord ei peagi ise rääkima selleks, et tekiks tunne, et oleme kuuldud. Lugemisest täitsa piisab.

Lugemine sobitub väga hästi ka nt praegu New Yorgi noorte hulgas üha enam hoogu koguva analoogmaailma trendiga. Ehk siis – üha enam on noori, kes loobuvad sotsiaalmeediast ja valivad aeglasemad olemise ja tegutsemise viisid. Eelistavad päriselulisi kohtumisi veebikohtumistele, aeglast ja pikkade tekstide lugemist skrollimisele. See on protest valitseva trendi vastu – omamoodi anarhia, eristumine.

Alati on olnud noori, kes huvituvad kirjandusest. Alati on olnud täiskasvanuid, kes jäävad lugema. Ja loevad heal meelel terve elu. Aga seda, et noored ei loe ja inimesed suudavad lugeda ainult lühikesi tekste, ehk tõesti ei peaks nii palju korrutama. Inimesed, kes usuvad lugemise ja kirjanduse väärtuslikkusesse, peaksid üldse olema enesekindlamad. Loomulikult me suudame süveneda! Loomulikult me suudame lugeda pikki ja mitmetasandilisi tekste – me oleme ju inimesed.

Ja veel – olen töötanud mitmel suvel oma sõprade raamatupoes ja ei saa mitte öelda, et noored ei loe. Väga suur osa klientidest on olnud 16-25 aastased inimesed. Ehk peaksime tõesti rääkima rohkem sellest, et noored loevad. Ja mida nad loevad. Ja kuidas. Mitte sellest, et nad ei loe. Ja neid peab vedama raamatu juurde nagu teoorja põllutööle. Loetakse ikka mõnu pärast ju.

Parim põhjus lugeda on lugemismõnu. Mitte sellepärast, et sa pead. Aga sellepärast, et sa võid. Sest tekst jookseb hästi ja kõnetab. Seega – otsi raamat teemal, mis sind huvitab. Nagu siis, kui valid kinost filmi, mida tahaksid vaadata. Kõige kohta on raamatuid olemas. Katseta-uuri-avasta. Sulle võib avaneda maailm, millesarnasest sul varem aimugi ei olnud. Mine raamatupoodi ja sirvi. Võta kas või kohvitops kaasa. Vaata neid teisi inimesi, kes raamtupoes käivad. Mõned on nagu sina, mõned on täiesti kummalised. Tee lugemisest rituaal, turvaline äraolemine. Paik, kus oled mõistetud. Väga soovitan ka üle lugeda oma lapsepõlve lemmikraamatuid. See on tõeliselt kosutav ja võib anda kätte ka mitmed järgnevad niidiotsad.