Eesti raamatu ja trükisõna juubeliaastal tuleb rääkida ka mitteraamatuist ehk kõigist neist trükistest, mis mahult või vormistuselt raamatuteks ei liigitu. Nendeks on näiteks perioodika, lendlehed ja -kirjad, kalendrid, väitekirjad, trükitud (juhu)luule, plakatid jpt, mida trükikojad Euroopas tootsid lugematul hulgal alates 16. sajandist.

Väga suur osa neist pole tänaseks säilinud või lebavad avastamata. Ometi mängisid just väiketrükised varauusaegses kommunikatsioonirevolutsioonis võtmerolli – nad on märk (trükitud) kirjasõna tarbimise ja tootmise plahvatuslikust kasvust ning uudiste muutumisest kaubaks. Nende trükkimine oli kiire ja odav ning posti teel levitamine lihtne. Väiketrükiste vahendusel sai sündmustele kiiresti reageerida. Pole ime, et ka reformatsioonis leidsid need laia kasutust. On väga võimalik, et 1525. aastal Lübeckis konfiskeeritud eesti- ja lätikeelsed tekstid ei pruukinud sugugi olla raamatud, vaid pigem hoopis väiketrükised.

Üksiklehtedest vihikuteni eksisteerivad väiketrükised diskreetselt raamatute kõrval juba vähemalt 500 aastat, luues järjepidevalt tarbeigavikku – teksti, mille sõnumi tähtsus on suurim kindlas ajahetkes.

Väiketrükiste varjatud maailmast kõneleme hariv-meelelahutuslikul sümpoosionil 12. detsembril 2025 Eesti Üliõpilaste Seltsi majas Tartus, Tõnissoni 1, algusega kell 18.00.

Esinevad: Kristi Viiding, Elle-Mari Talivee, Meelis Friedenthal, Pärtel Piirimäe, Juhan Kreem, Kaarel Vanamölder. Esinejate loend täieneb.

Korraldajad: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Raamatu Aasta, Eesti Üliõpilaste Selts.

Kontakt:
Kaarel Vanamölder
kaarel@utkk.ee
56 906 082

Tarbeigavik ehk väiketrükiste varjatud maailm