11. märtsil algusega kell 18.30 vestlevad Ülikooli kohvikus (Ülikooli tn 20) Tartu Ülikooli praegune vabade kunstide professor, kirjanik Viivi Luik ning tema kolleegid varasematest aastatest, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita ning lavastaja Merle Karusoo teemal „Raamat kui alaline olevik“.
“Kui avad raamatu, mida oled lugenud aastaid tagasi, siis kohtud alalise ja alati kestva olevikuga. Loetud raamatu uuesti lugemisel tajud aega olevikuna. Raamat annab selle võimaluse,” ütleb eelseisva õhtu teemat avades Viivi Luik.

Viivi Luik on luuletaja ja prosaist, kirjanik ning esseist, kelle looming on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba kuuskümmend aastat. Lisaks luulele on Luik kirjutanud esseesid ja romaane, viimastest tuntumad on „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“. Teetähiseks eesti kirjandusloos peetakse tema olmesümbolismi: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda meie ümber, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus.
Luik on saanud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sealhulgas Eesti Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ning Rahvusmõtte auhinna.

Merle Karusoo elutööks peetakse nn mäluteatrit, mille tekstid sünnivad algallikaid intervjueerides või muul moel dokumentaalset algmaterjali kogudes. Ka on ta tuntud Voldemar Panso õpetuse ja tegevusliku analüüsi meetodi ühe parima asjatundja ja jätkajana Eestis. Suurema osa oma elust on Karusoo töötanud lavastajana, kuid on olnud ka õppejõud, kirjutanud näidendeid ja uurimustöid.
Karusood on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning suure hulga erinevate teatri- ja näitekirjanduse preemiatega. 2023. aastal pälvis Merle Karusoo Rahvusmõtte Auhinna. Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametis oli ta 2014/2015. õppeaastal.

Valdur Mikita on bioloogitaustaga semiootik ja kirjanik, kes segab oma teostes eri žanre, jäädes sageli ilukirjanduse ja semiootika piirimaile. Eesti kultuuri ajaloolist aluspõhja otsides näeb Mikita ühiskonnas etnofuturistlikke tendentse, mis avalduvad kauge mineviku kultuurinähtuste püsimises kõrvuti kõige uuemate infoühiskonna tehnoloogiliste arengutega. Ta oskab hinnata ajaloos kaduvaid kultuurinähtusi ja mõtteviise ning otsib võimalusi nende alalhoidmiseks ja taaselustamiseks. Mikital on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas näiteks “Lingvistiline mets” ja “Kukeseene kuulamise kunst”.
Möödunud aastal pälvis Mikita Valgetähe IV klassi teenetemärgi, vabade kunstide professori ametit Tartu Ülikoolis pidas ta 2016/2017. õppeaastal.

Vestlust suunab eesti kirjanduse professor Arne Merilai.

Üritus on tasuta. Kõik huvilised on väga oodatud!

Uudis ülikooli kodulehel: https://kultuuriteadused.ut.ee/et/uudis/vabade-kunstide-professorite-vestlusohtu-raamat-kui-alaline-olevik
FB: https://fb.me/e/486XC7ICY

Vabade kunstide professorite vestlusõhtu "Raamat kui alaline olevik"