Milline pilt kujuneb eesti kirjandusest väljaspool eesti keeleruumi ja millised protsessid on sellega seotud - kirjastajate valikud, tõlkijate olemasolu ja eelistused, tekstide tõlgitavus? Kuidas toimub sisuline tõlketöö tehisintellekti ajastul ja kuidas motiveerida keeli õppima, kui üksteisele arusaadavaks suudame end teha ka programmide abil?

Moderaator on kirjanik Kaur Riismaa

Arutelus osalevad:
luuletaja ja tõlkija Adam Cullen,
õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga,
kirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik Kätlin Kaldmaa

"Tundub, et tehisarud kirjutavad ja tõlgivad kirjandust, toimetavad ka, joonistavad illustratsioonidki juurde ja seni on tulemused üsna masendavad. Võibolla on tulevik kõigest hoolimata siiski helge ja tehisarudest on ka mingit asist tolku. Võibolla veereb vanker allamäge, kes teab," kirjutab arutelu moderaator Kaur Riismaa.

"Ilma AI abita sündinud kirjatöös on mõnusad (emakeelest tingitud) grammatikavead, ma lausa naudin nende lugemist. Niimoodi avaldub tudengi tõeline keeleoskuse tase. Tehisintellektist on palju kasu, kui see selgitab keele ja tõlkimise reegleid, kui selle abil tuimalt tekst "ümber pannakse", on küll pahasti," leiab Ilze Tālberga.

"Inimesed otsivad kirjandusest tunnet, kaastunnet. Tehisintellekt aga ei oska nimelt kaasa tunda ega õieti tundagi, mis tekitab parandamatu lõhe inimeste kirjanduse ja masinate kirjanduse vahel. Võib eeldada, et inimesed eelistavad ikka esimest," arvab Adam Cullen.

"Kultuuri, kirjandust ja mõtlemist ei saa taandada algoritmidele. Väärtkirjandust tõlkides ei tõlgita ainult sõnu, vaid ka kõike seda, mis jääb sõnade taha, meelelaadi ja kogemust. Tehisarul pole kumbagi," lisab Kätlin Kaldmaa.

Eesti Raamatu Aasta arutelu Facebookis: https://fb.me/e/4Vv529tmp

Kultuuririkkuse teemalised arutelud ei paku lihtsalt vastuseid, vaid kutsuvad üles dialoogile ja sügavamale mõtestamisele. Kultuuririkkuse ala on ratastooliga ning teiste liikumist toetavate abivahenditega ligipääsetav.

Kultuuririkkuse ala peakorraldaja on Kultuuriministeerium koos partneritega:

Integratsiooni Sihtasutus
ÜRO Pagulasamet
Fenno-Ugria ja Eesti Rahvakultuuri Keskus
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Raamatu Aasta

Sündmust kaasrahastab Euroopa Liit

Arvamusfestivali Kultuuririkkuse ala arutelud Facebookis: https://fb.me/e/9rvF2MIPW

Vaata kogu festivali kava: https://arvamusfestival.ee/kava/#/

Oluline info festivalialale pääsemiseks: sel aastal tuleb festivali käepaela saamiseks näidata ette QR-kood, mille leiab festivali veebilehelt: https://arvamusfestival.ee/paidesnaeme/. QR-kood saamise lingi alt saab nii festivali rahaliselt toetada kui ka täiesti tasuta QR-koodi vormistada.

QR-kood peab olema kõigil, sh korraldajatel, moderaatoritel, arutelude osalejatel jne.

Eesti Raamatu Aasta on Paides Arvamusfestivalil 9. augustil